PAJUSTI PEATUS „RAAMAT“
Bussipeatus pole lihtsalt saabumise ja lahkumise koht – see on kogukonna visiitkaart ning liikuvuse – miks mitte ka vabaduse – sümbol. Paviljon on skulptuurne teos, mis meenutab laiali tõmmatud raamatut. Kasutasime võimalust siduda argine peatus kohaliku unikaalse kultuurilise taustaga. Vahetult peatuse taga asuv võimas tammik, mis on seotud Eduard Vilde ja riiklike kirjanduspreemiatega, andis võimaluse kujundada peatusest kirjandust, loodust ja liikuvust siduv maamärk. Lehekülgedel on kujundatud tekstid, mis tutvustavad E. Vilde elulugu ja teoseid ja tekste mis tutvustavad tammikute või tüvitekstide tähtsust meie kultuuriloos. Pajusti peatuse arhitektuur sai ainest sellest, mis juba olemas ning soovist võimestada argi-ilu maal. Peatus esindab personaalset ja kogukonda väärtustavat ruumiloomet – et elu maal kestaks.
MATERJALIDE VALIK
Paviljoni materjalideks valisime kombinatsiooni vastupidavast metallist ja klaasist. Kuumtsingitud ja valgeks värvitud metall-lehtedele paigutatud trükised on lahendatud laiapinnalise kleebisena, core-ten materjalist raamatukaaned on laserlõikes perforeeringuga, mis on öisel ajal valgustatud. Klaaspaneelidele on tugevduseks lisatud metallprofiilist ääred.
ASUKOHA VALIK
Varasemalt liikusid elanikud peatusesse kaupluse teenindusala kaudu, mis ei ole jalakäijatele turvaline ega mugav lahendus. Uus peatus lahendab praktilise ühendustee puudumise pakkudes uue ligipääsu vinnisuunalisele kergliiklusteele, mis ühendab läbi kirjandustammiku kaksikasulad Vinni ja Pajusti.
ARHITEKTUUR
Pajusti paviljoni projekt ilmestab hästi seda, kuidas väikeses kohas on läbimõeldud arhitektuur ja tugev visioon eriti olulised. Väikesemõõtmelise, aga nutika lahendusega tõime fookusesse Pajusti olemasoleva keskkonna – avasime mõttelise ja ruumilise värava ajaloolisse tammikuuse -, samas lisasime väärtust nii funktsionaalse paviljoni ja uuenenud liikumisvõimaluste kui ka uue signatuurobjekti näol.
